Fuji õunu iseloomustavad nende suur suurus, üleni punased ja ümar kuju, keskmise suurusega nagu pesapall. Puuviljad on {{0}} massiprotsenti lihtsaid suhkruid ja selle kompaktne viljaliha muudab selle magusamaks ja krõbedamaks kui paljud teised õunavariandid, nii et tarbijad üle maailma armastavad seda laialdaselt. Fuji õuntel on pikem säilivusaeg kui teistel õuntel ja neid ei pea isegi külmkapis hoidma. Hoida pikka aega toatemperatuuril. Kui õuna leotada 5-protsendilises soolaga maitsestatud vees 10 minutit, kuivatada, panna värskelt säilituskotti, suletuna sulgeda ja panna külmkappi, hoitakse temperatuuri vahemikus 0–4 kraadi ja seda võib säilitada kauem kui 5 kuud.
Lehtpuud, puu kõrgus võib ulatuda 15 meetrini ja harimistingimustes on kõrgus tavaliselt 3–5 meetrit. Tüvi on hallikaspruun, vanal nahal on ebakorrapärased pikilõigud või ketendav koorumine, oksad on siledad. Üksikud lehed on vahelduvad, elliptilised kuni munajad ja lehtede servad on sakilised. Valgete kroonlehtedega õisikud, lehtedest roosad, tolmukad 20, varre 5. Vili on tuumavili ning varieerub olenevalt sordist värvi ja suurusega. Kerge armastav, kergelt happeline kuni neutraalne muld. See sobib kõige paremini sügavate mullakihtidega, rikkaliku orgaanilise ainega liivastele muldadele ning hästi õhustatud ja kuivendatud südamikmuldadele. Põllumajandusministeeriumi andmetel sisaldavad punased Fuji õunad ka karoteeni, rasva, valku, Ca, Fe ja teisi inimorganismile vajalikke toitaineid. Punane Fuji puu on tugev, puu keha on kõrgem kui rahvusvalgus ja puu poos on avatud nagu rahvusvalgus. Varikatuse välimine osa on tugevam ning sisehallis on rohkem peenikesi ja nõrku oksi. Noored puud on suurema avanemisnurgaga kui Guoguangil, kasvavad külgsuunas kiiremini ja tihendavad kuiva ümbermõõtu kiiresti. Tugev eelis tipus. Võrsed on tihedad, perifeersed: üheaastased oksad on punakaspruunid, naha pindmine kiht on valgem ja roostesem, nahaaugud on keskmised või väikesed, sõlmed on pikemad. Mitmeaastased võrsed on tumehallikaspruunid tihedate pooridega ja keskmised kuni suured kergelt kumerad. Põhitüvi on kollakaspruun, lehed on keskmised suured, peenemad, enamasti ovaalse kujuga ja alt ümarad. Lehepind on sile ja lehe tagakülg karvane. Lehesooned on silmapaistvad ning leheserv on enamasti keskmine ja sügav ning kompleksselt sakiline. Õienupud (apikaalsed õienupud) on koonilised, keskmise suurusega, lõdvemate soomustega ja karvasemad. Lehepungad on kolmnurksed, keskmise suurusega, lihavad ja karvased. Iga õisik koosneb enamasti 5 õiest koosneva kobaraga, õied on suuremad, kahvaturoosad, õied on korralikumad.
